Ilutulestiku pildistamine
Saabumas on aastavahetus ja sellega koos võimalus proovida pildistada ilutulestikku. Hakatuseks oleks tark välja uurida, kus, millal ja kuidas ilutulestikku lastakse.
Tavaliselt on paigad, kus ilutulestikku lastakse üsnagi rahvarohked. Seega tasuks varakult kohale jõuda ning pildistamiseks soodne asukoht välja valida. Hea oleks leida mõni veidi kõrgem koht, kuid määrava tähtsusega see ei ole.
Kui koht kätte leitud, on aeg statiiv püsti panna. Ilutulestikud toimuvad enamaltjaolt õhtusel ajal ning kolmjala kasutamine korralike piltide saamiseks on kohustuslik.
Soovitaks hakatuseks kaamera ette panna mõõdukas lainurk või zoom, mille fookuskaugus oleks 28…35mm kandis. Kui ilutulestik on veidi eemal, sobib hästi ka normaalobjektiiv. Sedasi saab pildile kogu stseeni. Detailsemateks ülesvõteteks soovitaks teleobjektiivi – sobib igasugune fookuskaugus vahemikus 100…300 mm. Sõltumata kasutatavast objektiivist oleks hea kasutada suhteliselt kinnist ava (f/11 või f/16). Erksamate värvide saamiseks tuleks võtta madalama tundlikkusega filmi (näiteks ISO 100). Kindlasti tuleks aparaadil ära keelata välklambi kasutamine, välja arvatud juhul, kui soovid midagi esiplaanil asetsevat ilutulestiku taustal välja valgustada.
Ilutulestikku pildistades tuleks kasutada kaamera aegvõtet (bulb), mis võimaldab säritada nii pikalt kui selleks vaid soovi on. Hea on seejuures abiks võtta päästikutross – nii pole tarvis särituse ajal aparaati puutuda ning kaob oht, et see paigast nihkuks. Tuulise ilmaga tasuks veel fotokott statiivi jalgade vahele riputada. Sellega saab kaks head asja korraga: koti raskus annab statiivile täiendava stabiilsuse ning kott on pidevalt silme all.
Talvisel ajal on päevad lühikesed ning tulevärki paugutatakse tavaliselt pimedas. Nii jääb taust piltidel küll süsimust, kuid sellest pole lugu, kui kaader paika panna sedasi, et servadesse ei jääks suuri tühje pindu.
Esimese paari raketi järgi on võimalik aparaat paika sättida. Seejärel tuleks aga kähku pildistama hakata, sest ega see tulevärk suurt üle viie minuti tavaliselt kesta.
Vingemate ilutulestike puhul lendab taevasse rakett raketi järel. Siis pole muud, kui hoida katikut umbes 30 sekundit lahti ja pildile jääb 4-5 sähvakat. Enamasti on aga kahe paugu vahel vahe, kus midagi ei toimu. Siis on kaval kasutada tumedat papitükki, millega katta objektiiviesine kahe paugu vaheliseks ajaks (pane tähele, et sa objektiivi ei puudutaks). Uue raketi üleslennul võta kate eest. Nii saab jällegi ülesäritust kartmata mitu valgusesähvatust ühele pildile.
Tavaliselt on paigad, kus ilutulestikku lastakse üsnagi rahvarohked. Seega tasuks varakult kohale jõuda ning pildistamiseks soodne asukoht välja valida. Hea oleks leida mõni veidi kõrgem koht, kuid määrava tähtsusega see ei ole.
Kui koht kätte leitud, on aeg statiiv püsti panna. Ilutulestikud toimuvad enamaltjaolt õhtusel ajal ning kolmjala kasutamine korralike piltide saamiseks on kohustuslik.
Soovitaks hakatuseks kaamera ette panna mõõdukas lainurk või zoom, mille fookuskaugus oleks 28…35mm kandis. Kui ilutulestik on veidi eemal, sobib hästi ka normaalobjektiiv. Sedasi saab pildile kogu stseeni. Detailsemateks ülesvõteteks soovitaks teleobjektiivi – sobib igasugune fookuskaugus vahemikus 100…300 mm. Sõltumata kasutatavast objektiivist oleks hea kasutada suhteliselt kinnist ava (f/11 või f/16). Erksamate värvide saamiseks tuleks võtta madalama tundlikkusega filmi (näiteks ISO 100). Kindlasti tuleks aparaadil ära keelata välklambi kasutamine, välja arvatud juhul, kui soovid midagi esiplaanil asetsevat ilutulestiku taustal välja valgustada.
Ilutulestikku pildistades tuleks kasutada kaamera aegvõtet (bulb), mis võimaldab säritada nii pikalt kui selleks vaid soovi on. Hea on seejuures abiks võtta päästikutross – nii pole tarvis särituse ajal aparaati puutuda ning kaob oht, et see paigast nihkuks. Tuulise ilmaga tasuks veel fotokott statiivi jalgade vahele riputada. Sellega saab kaks head asja korraga: koti raskus annab statiivile täiendava stabiilsuse ning kott on pidevalt silme all.
Talvisel ajal on päevad lühikesed ning tulevärki paugutatakse tavaliselt pimedas. Nii jääb taust piltidel küll süsimust, kuid sellest pole lugu, kui kaader paika panna sedasi, et servadesse ei jääks suuri tühje pindu.
Esimese paari raketi järgi on võimalik aparaat paika sättida. Seejärel tuleks aga kähku pildistama hakata, sest ega see tulevärk suurt üle viie minuti tavaliselt kesta.
Vingemate ilutulestike puhul lendab taevasse rakett raketi järel. Siis pole muud, kui hoida katikut umbes 30 sekundit lahti ja pildile jääb 4-5 sähvakat. Enamasti on aga kahe paugu vahel vahe, kus midagi ei toimu. Siis on kaval kasutada tumedat papitükki, millega katta objektiiviesine kahe paugu vaheliseks ajaks (pane tähele, et sa objektiivi ei puudutaks). Uue raketi üleslennul võta kate eest. Nii saab jällegi ülesäritust kartmata mitu valgusesähvatust ühele pildile.
Head vana-aasta lõppu ja veel paremat uue algust!
Comments
Post a Comment